Hetkel avatud näitused

Hõbedast dokumendid. Käsitööliste rippsildid 17.–19. sajandist
02.03.–10.09.2017
Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogus on suurim arv ajaloolisi käsitööliste rippsilte Eestis – ligi 300. Enamikku neist ei ole kunagi näitustel eksponeeritud. Väljapanek tutvustab rippsiltide erinevaid funktsioone ja annab ülevaate nende kunstilisest arengust läbi sajandite.
Kuraatorid: Anu Mänd, Tarmo Saaret

Rode altar lähivaates
Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine

Püsiekspositsioon
Kirikukunst alates 13. sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad
Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu. Kollektsiooni keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Lübecki meistri Bernt Notke töökojast pärinev surmatantsu-maal. 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Väljapaneku üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid.