Toimunud

2016

Kadri Mälk. Testament
28.09–30.10.2016
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.

2012

Ars moriendi – suremise kunst
02.11.2012–02.06.2013
Näitus käsitleb surma tähenduse, inimese surmajärgse saatuse ning lahkunute mälestamise kajastumist kesk- ja varauusaegses kunstis. Suhtumine surma, selleks ettevalmistumine ja usk teispoolsuses ootavasse on sajandite vältel muutunud. Lisaks kunstiteostele avavad teemat arheoloogilised ja kultuuriloolised esemed.

2010

Raami pildid. Villem Raam fotograafina
02.06.2010–29.05.2011
Villem Raami (1910–1996) 100. sünniaastapäeval avatud näitus tutvustas väljapaistva kunstiteadlase loomingulise pärandi seni pigem varju jäänud tahku – tema fotosid. Näitusel oli väljas poolsada enamasti arhitektuuriteemalist fotot aastatest 1936–1982. Väljapanekus avanes omalaadne arhitektuuriajalooline fotokroonika, mille taustal joonistusid välja Meistri elutöö piirjooned.

2009

Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel
11.06.2009–25.04.2010
2009. aastal möödus 500 aastat hiliskeskaegse Läänemere-ruumi ühe kuulsama kunstniku – Bernt Notke (u 1430/40–1509) – surmast, kelle rikkaliku loomingu hulka kuuluvad ka kaks šedöövrit Tallinnas – „Surmatants” Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Fotonäituse eesmärk oli tutvustada Notke töökoja loomingut ning selgitada teoste ajaloolist ja liturgilist konteksti.

2007

Kirikukellad Eestis
26.05.2007–31.05.2008
Eesti säilinud kirikukellade hulk on suhteliselt suur ning valik mitmekesine. Näitus pakkus ülevaadet siinsete kirikukellade erinevatest stiilidest, samuti oli eksponeeritud kelladega seotud esemed, illustreerivad fotod ja joonised ning skeemid. Kuna Niguliste muuseumi püsiekspositsiooni paremikku kuuluvad peamiselt keskaegsed kunstiväärtused, siis oli ka selle näituse eesmärk tutvustada eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukelli.

2005

Narva barokk. Häving, restaureerimisplaanid ja tegelikkus
25.05.2005–03.07.2005
Näitus baroksest Narvast, tema hävingust, restaureerimisest ja tulevikust heitis professionaalsete arhitektuuriajaloolaste abiga pilgu selle linna kunagissse ehituslikku terviklikkusesse, samuti tema kurba saatusesse 6. mail 1944 ja loodetavasse tulevikku.
Sihtasutuse Pro Narva eestvõttel koostatud rändnäitus kõneles Narva linnasüdame sünnist, elust ja hävitamisest. Näitus tõi võrdlusi ka teiste samalaadse saatusega linnadest ning nende käekäigust pärast hävingut, küsides „Miks Narva südalinna pärast sõda ikkagi ei taastatud?” Näitusega kaasnes kataloog „Narva. Muutes tuleviku minevikku” (koostajad Juhan Maiste Matis Rodin ja Madis Roosalu, kujundaja Dénes Farkas).
Kuraatorid: Juhan Maiste, Matis Rodin ja Madis Roosalu
Kujundajad: Dénes Farkas, Üla Koppel

2004

Joseph Kopf
06.10.2004–09.01.2005

Näitus andis esmakordselt ülevaate kullasepp Joseph Kopfi ja tema töökoja mitmetahulisest loomingust. Välja oli pandud karikaid, lauahõbedat, ehteid, ordeneid ja kavandeid Eesti muuseumidest, Eesti, Rootsi ja Saksa erakogudest ning Rootsi kuninglikust kollektsioonist. Joseph Kopf oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kolmandiku silmapaistvaim kullassepp Tallinnas. Kopfi kullassepatööstuse hiilgeajad jäid esimese Eesti Vabariigi aastatesse. Töökoda sai tuntuks eelkõige lauahõbeda, ehete, aga ka ordenite masstootmisega. Kõige enam tõid siiski kuulsust individuaaltellimused.

Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid
30.06.2004–10.2004

Eesti keskaegse kunstipärandi üks hinnalisem osa on Tartu Jaani kiriku skulptuurid, seda nii oma kunstilise väärtuse, suuruse kui ka arvu poolest. Aja jooksul on suur osa neist hävinud, kuid ka säilinute hulk on märkimisväärne. Näitusel olid eksponeeritud erinevat tüüpi skulptuurid ja arhitektuursed elemendid (kapiteelid, konsoolid, päiskivid). Näha sai elusuuruses Maarja ja Johannes krutsifiksigrupist ning apostleid peaportaalilt.
Kuraatorid: Eve Alttoa ja Krista Ivask
Kujundaja: Laika, Belka & Strelka OÜ

Niguliste kunstivarad
05.03.2004–15.06.2004
Näitus tutvustas Teise maailmasõja eelse Baltimaade ühe rikkaima linnakiriku sisustust ja kunstivarasid. 1944. aasta märtsipommitamise põlengu käigus kaotas Tallinna Niguliste kirik suure osa uhkest ja väärtuslikust sisustusest. Sõja ajal õnnestus evakueerida vaid osa kirikuvaradest nagu näiteks Hermen Rode töökojas valminud peaaltari retaabel või Bernt Notke „Surmatants”. Väljapanek andis foto- ja pildimaterjalile tuginedes pildi Niguliste endisest hiilgusest. Samuti olid eksponeeritud tänaseni allesolevad Nigulistest pärinevad kunstiteosed erinevate muuseumite ja kirikute kogudest nagu näiteks 13. sajandi lõpu Niguliste väike krutsifiks, 17. sajandi epitaafmaalid ning märtsipommitamise põlengust puutumata jäänud Niguliste kiriku 19. sajandi altarimaali.
Kuraator: Merike Koppel
Kujundajad: Dénes Farkas ja Jukka Halttunen