Kunstikogu

Niguliste muuseumi kunstikogu koondab kesk- ja varauusaegset kirikukunsti Eesti Kunstimuuseumi erinevatest kogudest. Kollektsioon moodustub Niguliste, maali- ja skulptuurikogu kuuluvatest vanematest sakraalkunsti teostest. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on tulnud muuseumisse Teise maailmasõja järel.

1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel.

Niguliste kollektsiooni keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid, mis kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi maali- ja skulptuurikogudesse. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev surmatantsu-maal. 15. sajandi lõpul valminud teosest on tänaseni alles 7, 5 meetri pikkune algustükk.

Niguliste kollektsiooni all olevasse Niguliste kogusse kuulub üle 130 eseme, mis valdavalt pärinevad 16.–17. sajandist. Peamiselt koosneb see kogu varauusaegsest nikerduskunstist, millest suurima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Neist kõige vanemaks ja haruldasemaks on ligi nelja meetri kõrgune messingist põrandalühter. See Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline lühter annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust.

Vaata ka Eesti Kunstimuuseumi maalikogu, skulptuurikogu ja Niguliste kogu.