Gümnaasiumile

Programmides antakse elav sisu ja taust mitmetele kultuurilis-ajaloolistele nähtustele, mõistetele ja kohtadele.

Kestus 60 minutit

UUS! Hõbedast dokumendid. Käsitööliste rippsildid 17.-19. sajandist.
2.märts – 10.september 2017
Rippsildid on visuaalsed allikad, kuid visuaalsust  on võimalik  mõista, kui vaataja oskab lugeda  sümbolites  peituvat lugu. Loo juured on aga möödanikus ehk kultuuris ning igapäevaelus. Kuidas sotsiaalselt asetses ja elas 17.-18. sajandi  kübarsepp, käsitööline, kingsepp, pagar või lihunik, ning miks reprodutseerimise  ajastuga hääbus  rippsiltide populaarsus, seda on võimalik  mõtestada  tunnikese jooksul.

Kunstiuurijad
Rode altar lähivaates
Tund, milles on ühendatud ajalugu, kunst ja loodusained. Aitab mõista füüsika ja keemia praktilist väärtust ning asetada varasemad teadmised uude konteksti. Osalejad saavad ülevaate kaasaegsest kunstitööde uurimisest, mis põhineb füüsikalis-keemilistel meetoditel. Keemia ainekavaga haakuvaid teemasid on võimalik Nigulistest saadud töölehe abil koolis ühe ainetunni raames jätkata. Töölehe autor on Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemia ja kultuuriloo õpetaja Martin Saar.
Tunni koostaja: Elle Lepik

Läbi seinte
Kolme muuseumi ühistund
Aastaringne
Niguliste muuseum, Kadrioru kunstimuuseum ja Kumu kunstimuuseum kutsuvad end vaatama uue rakursi alt. Muuseum on tegelikult palju enamat, kui teostega kaunistatud seinad. Muuseum kui hoone on omaette massiivne kunstiteos, mis jääb tihti oma eksponaatide varju. Arhitektuuri ennast ei saa just muuseumisse panna, küll aga saab arhitektuuri muuseumis vaadata – see on igal pool ümber kunsti.
Kolmikprogrammis vaadeldakse ja uuritakse hoonete sise- ja välisarhitektuuri ning liigutakse ringi ajas ja ruumis. Muuseumitund õpetab märkama arhitektuuriteoste tehnilist ja ideelist külge. Otsitakse sarnasusi kolme eripalgelise hoone sisemuses ning leitakse detaile ja materjale, mis kuue sajandi jooksul on muutumatuks jäänud. Seda, mis kaasaegses ehituskunstis on loomulik, oleks keskajal peetud täiesti üleloomulikuks.
Tervikpildi saamiseks on soovitav osaleda igas kolme muuseumi ühendavas muuseumitunnis. Kolme arhitektuuriteose uurimise teeb huvitavaks ka fakt, et ainult üks hoonetest on loodud muuseumikeskkonnaks, teised on oma ajaloo vältel täitnud muid funktsioone.

Muuseumitund „Läbi seinte” toetab riiklikku kunsti ainekava arhitektuuriõppe osas.

Niguliste „Surmatants”: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
Kogu õppeaasta vältel
Koos juhendajaga vaadeldakse, keda ja mida on Bernt Notke kujutanud, milline oli keskaja ühiskonna seisuslik korraldus, kes on pildilt puudu ning miks. Miks oli surma teema keskaja inimese jaoks oluline ja keskaegses kirikus surmateemalised pildid laialt levinud? Tunni lõpus üritab igaüks ise luua tänapäeva surmatantsu versiooni. Memento mori!

Niguliste ABC
Kogu õppeaasta vältel
Muuseumitunnis antakse ülevaade Niguliste kiriku ehitusloost ning tähtsamatest kunstiteostest. Sobib eriti hästi neile, kes varem muuseumi külastanud pole. Tunni alguses jagatakse noortele töölehed küsimustega, millele tuleb Niguliste ekspositsiooniga iseseisvalt tutvudes vastused leida. Ekskursiooni käigus saavad noored omandatud teadmisi näidata ja täiendada.

Salakäikude avastamine
Kogu õppeaasta vältel
Niguliste kirikut on aja jooksul palju ümber ehitatud. Paljusid keskajal olulisi käike muuseumis enam ei kasutata ning mitmel kabelil on praegusel ajal hoopis teine otstarve. Programmis avastatakse paiku, kuhu tavakülastaja reeglina ei pääse ning tutvutakse kirikuhoone arhitektuuri ja ajalooga. Muuseumitund lõpeb viktoriiniga.