Püha hõimkonna altari Emerentia ettekuulutuse stseeniga tiiva koopia-rekonstruktsiooni projekt Nigulistes

Oma projektist Nigulistes kirjutab Olesja Katšanovskaja, Peterburi Kunstiakadeemia konserveerimiseriala tudeng

Originaalmaali kopeerimine-rekonstrueerimine ei ole minu jaoks mitte ainult õppekava praktilise ülesande osa, vaid ka isiklik väljakutse mulle kui kunstnikule ja uurijale. Koopia-rekonstruktsioon on uurimusliku ja praktilise töö sümbioos,  ajaloolise  kunstiobjekti rekonstrueerimine toimub kõikide olemasolevate usaldusväärsete allikate põhjal.

Niguliste Püha hõimkonna altari valik ei ole juhuslik. Altar on väga haruldase ikonograafiaga. Sarnast lugu käsitlevaid maale on Euroopas vaid kolm, üks neist asub Niguliste muuseumis.

Peterburi Kunstiakadeemia konserveerimiseriala tudeng Olesja Katšanovskaja maalimas Püha hõimkonna altari tiiva koopia-rekonstruktsiooni

Tänu altari ühe uurija, kunstiteadlase Helena Ristheina inspireerivatele lugudele altaritiiva maalingutest, kuulsin esimest korda Jeesus Kristuse vanavanaema Emerentia loost, kes on viimane Jeesuse ema tuntud suguvõsast. Emerentia sai  unes Jumala ettekuulutuse, et temast  sünnib Jumalaema. Emerentia ettekuulutust on kujutatud väga ilusalt ja sümboolselt: Emerentia kõhust kasvavat taime kroonib Jeesuslaps, Salvator Mundi ja lillepung sümboliseerib tütre Anna sündi (Jeesuse vanaema).

Fotode võrdluses on hästi näha  originaalmaali kadude ulatus ja rekonstruktsiooni osakaal koopial

Alates altari sünniajast 16. sajandi alguses on teos erinevatel ajaperioodidel  teinud läbi palju muutusi – seda on täiendatud ja see on ka palju kannatanud. Aeg ei halastanud maali värvikihile, milles on ligi 40% ulatuses kadusid, sealjuures ka pildi olulistes detailides nagu Emerentia nägu ja Jeesuslapse kuju.

Milline oli Emerentia nägu?

Näo rekonstrueerimises aitavad mind altari kohta tehtud erinevate  kunstiteadlaste ja restauraatorite uurimistööd, Belgia digitaalne arhiiv, kus on altari sünnikoht ja oma enda deduktiivsed ja kunstilised otsingud.

Selle projekti teostamiseks uurisin 15-16. sajandi Flaami maalitehnikaid, eraldi uurisin sama ajastu kunstiteostel kujutatud detaile, näiteks silmi, käsi, taimi ja Jeesuslast. Maali algse joonise tuvastamiseks teostasin digitaalse retušeerimise. Seejärel segasin originaalteosele vastavad värvid. Maalimistehnika proovimiseks teostatakse maaling esimeses etapis kartongi peale ja alles teises etapis tehakse koopia originaalsuurusele vastava ja ajaloolisel eeskujul krunditud puittahvlile.

Praegu töötan Nigulistes just esimese maalinguetapiga, suvel jätkan tööd. Kõigil huvilistel on võimalik vaadata muuseumis kohapeal, kuidas see töö valmib.