Hetkel avatud näitused

Asjade võim
19.10.18–12.05.19
Näituse „Asjade võim” fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos „Surmatants” või Brugge Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogust, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel. Näitus pöörab erilist tähelepanu mahukale esemelisele kultuurile, millega paistavad silma Niguliste muuseumi teosed.

Tallinna „Surmatantsu” uus ekspositsioon
Niguliste muuseumis maali „Surmatants” uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi.

Rode altar lähivaates
Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine

Püsiekspositsioon Kirikukunst alates 13. sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu. Kollektsiooni keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Lübecki meistri Bernt Notke töökojast pärinev surmatantsu-maal. 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Väljapaneku üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid.