Gümnaasiumile

Niguliste kirik on olnud Tallinna üks olulisimaid maamärke mitmete sajandite vältel. Hoone võimaldab detailideni tutvuda keskaegse kirikuarhitektuuriga. Niguliste muuseumis asuvad Eesti kunstiajaloo kõige tähtsamad ja hinnalisemad keskaegsed ning varauusaegsed kunstiteosed. Muuseumi tähtteosteks on hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants“ ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel 15. sajandist. Omaette lummavad vaatamisväärsused on ka Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel (Brugge Püha Lucia legendi meister. Valmistatud enne 1493. aastat) ning muuseumi Hõbedakamber. Viimases on eksponeeritud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust.
Tundide kestus 60 minutit.

Muuseumitunnid püsinäitusel

Niguliste ABC

Programmis antakse ülevaade Niguliste kiriku ehitusloost ja tähtsamatest kunstiteostest. Seega sobib programm eriti neile, kes varem muuseumi külastanud ei ole. Tunni alguses jagatakse noortele töölehed küsimustega, millele tuleb Niguliste ekspositsiooniga iseseisvalt tutvudes vastused leida.
Märksõnad: arhitektuur, ajalugu, ühiskonnaõpetus, Bernt Notke „Surmatants“, Hermen Rode altariretaabel, Hansaliit

Niguliste „Surmatants“: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
Gümnaasiumile
Koos juhendajaga vaadeldakse, keda ja mida on Bernt Notke kujutanud, milline oli keskaja ühiskonna seisuslik korraldus, kes on pildilt puudu ja miks. Miks oli surma teema keskaja inimesele tähtis ja keskaegses kirikus surmateemalised pildid laialt levinud? Tunni lõpus üritame ise luua tänapäeva surmatantsu versiooni. Memento mori!
Märksõnad: seisuslik ühiskonnakorraldus keskajal
, keskaegne surmakultuur, Bernt Notke „Surmatants“, katk, kollaažitehnikas rühmatöö

Kunstiuurijad
Tunni keskmes on Niguliste üks kroonijuveele – Rode kappaltar aastast 1481.
Kunstimuuseumi on põhjust külastada ka keemia- ja füüsikatunni raames! Humanitaar- ja reaalaineid lõimiv haridusprogramm on heaks sissejuhatuseks loodusainete tundidesse põhikooli III astmes ja gümnaasiumis.
Tunnis tutvutakse 1481. aastast pärit Rode kappaltariga loodusteadustes kasutatavaid uurimismeetodeid rakendades ning räägitakse nendest keemilistest ja füüsikalistest meetoditest, mida kunsti uurimisel kasutatakse. Õpilased saavad tunnist kaasa põneva keemiaalase töölehe, mille abil õpetaja saab muuseumis tehtut keemiatunnis edasi käsitleda (lisaks ka juhis ning lahendused õpetajale).
Märksõnad: humanitaar- ja reaalteaduste lõimimine, kunsti uurimise meetodid, dendrokronoloogia, infrapunakiirgus, ultraviolettvalgus, röntgen.
Tundi tutvustav video
Projekti tutvustavad videod