Rode ajaveeb | Blog

„Rode Altarpiece in Close-up“ is a large-scale project which will last several years and is focused on the conservation and technical research of the Late Middle Ages retable of the high altar in St. Nicholas’ Church. The retable is one of the grandest and best preserved northern German altar retables from the Late Middle Ages. Rode Blog keeps an eye on the daily work surrounding the scientific projects and conservation of the retable. Rode blog is updated by our conservators and investigation team members. Blog posts are in Estonian, but under every post there is a short summary English so that our international followers can also read about our work and findings.

Soome veebipõhises muuseumiajakirjas “Tahiti” ilmus kunstiajaloolase Katri Vuola sulest põhjalik artikkel Rode projektist/ An article about Rode project in Finnish web-based museum magazine Tahiti by Katri Vuola

 

Artikliga saab tutvuda siin:

 

http://tahiti.fi/04-2013/kentalta-ja-arkistosta/hermen-roden-alttarikaappi-lahikuvassa/

 

 

https://kunstimuuseum.files.wordpress.com/2014/01/tahiti_still.jpg

 

 

 

 

 

 

Rode-projekti esimene workshop videopildis

 

Kaisa-Piia, assistent-konservaator

 

 

 

 

11.–15. november toimus Nigulistes puitpolükroomia ja Hermen Rode altariretaabli konserveerimisele keskendunud rahvusvaheline workshop, kus astusid üles dr Arnulf von Ulmann ja Nikolai Bregman. Väikest ülevaadet ja meenutust filmi näol on nüüd võimalik vaadata siit:

http://www.youtube.com/watch?v=VRds9o7fny0&list=UUtScwL7sXQO6PGI5RcvkXeg

Ootame põnevusega juba järgmist!

 

 

 

 

On 11-15 November an international workshop took place in Niguliste. Our guests were dr. Arnulf von Ulmann ja Nikolai Bregman, who were both involved with the restoration works of the altarpiece.

You can see a short overview here: http://www.youtube.com/watch?v=VRds9o7fny0&list=UUtScwL7sXQO6PGI5RcvkXeg

 

 

 

 

 

 

 

 

Baldahhiinid ja konserveerimine/ Baldachins and conservation

Kaisa-Piia, assistent-konservaator

Annan paari foto abil väikse ülevaate, mis meil praegu käsil on:
esimene foto: Stanislav Stepaško

esimene foto: Stanislav Stepaško

Alustasime skulptuuride kohal asuvate baldahhiinide ülevaatamisega. Varem konserveeritud detailid tuleb puhastada tolmust ning vahepealsete aastate jooksul kogunenud mustusest. Vaatame, mis on nende seisukord ning mil määral nad vajavad täiendavat konserveerimist.

Here are a few photos to show you what we’re up to at the moment. We have started with the examinations of the baldachins, that are situated on top of the sculptures inside the altarpiece. Previously conserved details need to be dusted and cleaned. We are examining their condition and the need for further conservation.

Nigulapäev/St Nicholas Day

 

Kaisa-Piia, assistent-konservaator

 

Ja nüüd on see alanud! Reedel, 6. detsembril ehk nigulapäeval algas ametlikult ja laiemale publikule Rode projekt. Kiriku nimipühaku Püha Nikolause mälestuspäeval oli võimalik osaleda peaaltarit tutvustaval ekskurssioonil ning muidugi imetleda altariretaablit avatuna, oma kõige pidulikumas positsioonis. Terve päev oli külalisi ja sagimist täis, mis teeb meele ainult rõõmsaks.

 

Image Image

Külla tulid ka mitmed tele- ja raadiojaamad. Järgnevate linkide vahendusel on võimalik toimunust väike ülevaade saada (nimekiri täieneb jooksvalt).

 

 

 

And so it has begun! On Friday, 6th of December, St. Nicholas’ Day we kicked off the Rode project. St. Nicholas is Niguliste church’s patron saint and on this day the visitors could participate in excursions and of course see the altarpice in its full glory – fully opened. The whole day was filled with visitors and also many radio- and television stations paid us a visit. You can follow the links below!

 

PS. If you couldn’t make it this time, the next time to see the altarpiece fully opened is on 9th of May – also on St. Nicolas’ Day.

 

ps. Kui seekord ei jõudnud, siis järgmisel nigulapäeval, mis on 9. mail (Püha Nikolausel on kaks mälestuspäeva, veab) võiks aga kindlasti kõik kohale tulla. Tavaliselt peidetud kuldsete pühakute rivid on tõesti uhked, eriti kui neid oma silmaga näha.

Head nigulapäeva tagantjärgi ja kohtumiseni juba muuseumis!

  

 

 

Projekt “Rode altar lähivaates”/ Project "Rode Altarpiece in Close-up"

 

Hilkka Hiiop, projekti koordinaator
EKM’i konserveerimisosakonna juhataja

 

Mis projektiga on tegemist?

 

2013. aasta alguses käivitas Eesti Kunstimuuseum projekti, misNiguliste peaaltari kappaltar. Avatud asend keskendub Niguliste peaaltari konserveerimistööde lõpule viimisele. Altari suuremahulised konserveerimistööd viidi läbi 1975. aastast alates, Moskva tipprestauraatorite käe all. 1991. aastal toimunud poliitiline pööre katkestas aga tööd ning pooled altari kõige pidulikuma positsiooni skulptuuridest jäid toona puhastamata. Nüüd, 20 aastat hiljem, viime tööd oma professionaalsete jõududega lõpuni. Konserveerimistööga kaasneb ka mahukas uuringute ning erialase täiendõppe programm.

Aga et kogu see põnev tegevus ei jääks vaid muuseumi konserveerimisosakonna suletud uste taha, otsustasime seda teha nö “avaliku projektina”, ehk näidata oma tegevust erinevate meediumite vahendusel ka külastajale.

 

Mida huviline saab vaadata?

NRode1iguliste kirikusse on sisse seatud konserveerimistöökoda ning seda saatev näitus, kus muuseumikülastaja saab vaadata konservaatorite tegevust, jälgida seda kaamerate vahendusel ja lugeda juurde Rode altari kohta informatsiooni. Kohapeal on üles seatud ka puuteekraan, milla abil saab liikuda igas mõttes altari sisse.

Lisaks vahendame oma tegevust Niguliste kodulehele koonduva videomaterjali kaudu, kus avatakse neid tegevusi, mida kohapeal vaadata pole võimalik. Näiteks väga põnevad materjalitehnilised uuringud, mida viime läbi koostöös Eesti teiste teadusasutustega.

Järgnev blogi vahendab projekti raames toimuvat igapäevategevust – seda jälgides saab ka sättida oma sammud Niguliste poole, kui miskit huvitavat toimumas.

 

Mis on seni tehtud?Rode3

Ehkki projekti avalikkusele suunatud tegevus saab alguse alles nüüd, 2013. aasta teisel poolel, oleme praeguseks teinud ära põhjalikud ettevalmistustööd. Näiteks uurinud läbi teose ajaloo, varasema konserveerimise loo, kaardistanud põhjalikult retaabli tänase tehnilise seisukorra jms – selle kõigega saab end kurssi viia kodulehele üles pandud videolõikude kaudu.

 

Mis on edasised plaanid?

Eelkõige läheb lahti konserveerimistegevus, mille kestvust on praegu veel raske prognoosida, aga kindlasti võtab see aastaid.

Rode2Selle kõrval on meil just 2014.aasta jooksul plaanis väga mahukas ja mõneski mõttes ambitsioonikas / innovatiivne uurimis- ja dokumenteerimistegevus, mille lõppväljundiks saab lisaks süvateadusele ka mitteprofessionaalile atraktiivsed esitlused (3 D mudelid jms). Aga et laskmata karu ei ole kombeks müüa, saab kõikide nende suurte plaanide realiseerumist jälgida sellesama blogi vahendusel.

Niisiis, seadke sammud Nigulistesse ning hoidke ennast blogi kaudu kursis sellega, mis teoksil!

 

 

 

 

In the beginning of 2013 Estonian Art Museum initiated a project that concentrates on finishing the conservation works of the high altar of Niguliste church. Large scale conservation works started in 1975 in Moscow, but the political events of 1991 interrupted the course of the works and half of the sculptures inside the altarpiece were left unifinished. Now, almost 20 years later we aim to finish the works. But to not keep these interesting things just to ourselves, we have decided to open a conservation lab right behind the altarpiece, with the accompanying exhibition. Visitors can keep an eye on our daily work either here on the blog or come visit us in the museum. So far we have carried out many preliminary works and documented the altarpiece in and out – you can see videos of these works here on our blog. Now we’re moving on to physical conservation, but before that we have also very ambitious plans to include many state of the art investigation and documentation methods on our research on the altar piece. But not to get ahead of ourselves we invite you to visit us in Niguliste church or read our blog!

 

 

 

 

 

 

 

 

Avalöök Rode-projektile/Kick-off to the Rode-project

 

 

Hilkka Hiiop, Hedi Kard, Tarmo Saaret

 

11.–15.novembril toimus Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ühise ettevõtmisena nädalane rahvusvaheline DSC_1553workshop, mis keskendus laiemalt puitpolükroomia ja kitsamalt Hermen Rode altariretaabli konserveerimisele. Workshop oli suunatud eelkõige doktoriõppe, aga ka teiste tasemeõpete tudengitele ning erialaspetsialistidele. Töötoa läbi viimiseks oli Eestisse kutsutud valdkonna kaks “grand old man’i”, üks esindamas Lääne ja teine Ida konserveerimistraditsiooni – dr Arnulf von Ulmann, puitpolükroomia asjatundja ja Germaani Rahvusmuuseumi Konserveerimisinstituudi kauaaegne juhataja ning Rode altarit restaureerinud Nikolai Bregman Venemaa Riiklikust Restaureerimise ja Teadusliku Uurimise Instituudist Moskvast.

 

bnb 001

5 päeva jooksul andis dr Ulmann auditoorsete loengute raames laiapõhjalise sissevaate keskaegse puitskulptuuri konserveerimisvõimalustesse, kaasaegsetesse esitlusmeetoditesse (3D rekonstruktsioonid jmt) ning käsitles vanema kunstipärandi eksponeerimistingimuste ja eksponaatide valgustusega seotud probleeme. Pärastlõunane tegevus toimus Nigulistes, Rode altari taha kooriruumi loodud konserveerimisstuudios. Nädala jooksul analüüsiti Rode altari konserveerimise lugu, vaadati altari sisse nii otseses kui ülekantud tähenduses, uuriti skulptuure mikroskoobi, foto- ja videokaamerate vahendusel. Pärastlõunaste töötubade teoreetiline diskussioon keskendus küsimusele, kuidas eilsed konserveerimisotsused mõjutavad tänaseid ja homseid otsuseid nii eetilises, esteetilises kui metoodilises plaanis.

DSC_1635Altari ulatuslikud konserveerimistööd viidi läbi 1975-1992 aastatel, mil töid juhtis üks vene esirestauraatoreid Nikolai Bregman – osaliselt toimusid need kohapeal (toona Oleviste kirikus, hiljem ka Nigulistes), osa altari detaile aga viidi Moskvasse restaureerimis-instituudi töökotta. Tööd katkestas poliitiline pööre 1991. aastal – puhastamata ja konserveerimata jäid umbes pooled retaabli skulptuuridest. Nüüd, üle 20 aasta hiljem, jätkatakse konserveerimist Eesti Kunstimuuseumi spetsialistide poolt; töödega kaasneb põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm ning avalikkusele suunatud üritused.

DSC_1574Workshop oli mitmeid aastaid kestva suurprojekti avalöök, mille ülesanne haridusliku poole kõrval oli vaadata koos eriala tippspetsialistidega üle vene-aegse konserveerimise metoodika ning leida tänane konserveerimis-lahendus.

Üldistades võib öelda, et Bregmani juhtimisel tehtu oli väga kõrgel professionaalsel tasemel, kuid arvestades muutunud töövahendeid ning tehnilisi võimalusi, tuleb toona tehtut täiendada nii uuringute kui konserveerimismetoodika plaanis.

Kokku osales töötoas üle 50 inimese nii Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Kunstimuuseumist, Ennistuskojast “Kanut”, Tartu Ülikoolist, ERM-ist jm.

Ehkki kohati kippus erinevate keelte virvarris (eesti, vene, inglise, saksa) teema fookusest välja libisema, võib kokkuvõttes hinnata nädala tulemust õnnestunuks – juba selliste suurmeeste kohalolu andis alustatud projektile täie hingamise.

 

 

 

From 11-15 November an international workshop was held in Niguliste church. The workshop concentrated on the conservation of wood polychromy and more specificly on Rode’s altarpiece. The leading figures were the two „grand old men“ of conservation – dr. Arnulf von Ulmann, a specialist in wood polychromy and director of Germanisches Nationalmuseum, and Nikolai Bregman from the National Restoration and Scientific Investigation Institute of Russia.

During the week dr. Ulman held lectures on conservation methods of medieval wooden sculptures, modern presentation methods and issues regarding lighting in museums. Every afternoon was spent in Niguliste’s conservation lab with further investigations and discussions.

Large scale conservation works of the altar piece started in 1975 and were interrupted in 1991. The leader of the project then was Nikolai Bregman, one of the leading restorers in Russia. The works took place partly on site (but also in Oleviste church) and partly in Moscow, where some parts of the altar were taken. The conservation was carried out with very high professional level, but the changing times and technologies have provided us the opportunity to add our part to the investigation and conservation methods.

The workshop in November was a kick off to a project that will no doubt last many years. Altogehter more than 50 people participated in the workshop from Estonian Academy of Arts, Estonian Art Museum, Conservation Centre Kanut, Tartu University and Estonian National Museum.

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaata altari sisse

 

Niguliste muuseumis on käivitunud põnev konserveerimisprojekt!