Kirikukunstis põimuvad paljud ühiskonnaelu elemendid: see on seotud nii teoloogia kui ka liturgiaga, nii sotsiaal-kultuuriliste kui ka mitmesuguste subjektiivsete faktoritega, samuti nii arhitektuuri- kui ka kunstiteoreetilise mõjuvälja ja praktikatega.
Ettekandes püütakse neid välju ja praktikaid iseloomustada, seostades neid varasema luterliku kirikukunstiga. Ühtlasi puudutatakse luterliku kirikukunsti dekonfessionaliseerumise küsimust Ackermanni ajal ehk seda, kuivõrd saab rääkida barokiajastu sakraalkunstist kui konfessioonideülesest loomingust.
Krista Kodres (PhD) on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Tema uurimissuundadeks on varauusaja arhitektuur ja kunst, nõukogude perioodi arhitektuur ja disain ning kunstiteaduse teooria ja ajalugu. Ta on 6-köitelise „Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja. Ta on pannud aluse reformatsioonijärgse sakraalarhitektuuri- ja kunsti uurimisele Eestis ning on olnud kunstiajalooalaste historiograafiauuringute üks algatajaid.
FacebookKirikukunstis põimuvad paljud ühiskonnaelu elemendid: see on seotud nii teoloogia kui ka liturgiaga, nii sotsiaal-kultuuriliste kui ka mitmesuguste subjektiivsete faktoritega, samuti nii arhitektuuri- kui ka kunstiteoreetilise mõjuvälja ja praktikatega. Ettekandes püütakse neid välju ja praktikaid iseloomustada, seostades neid varasema luterliku kirikukunstiga.
Kas küsimusele „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal ‒ olid nad kunstnikud või käsitöölised?“ saab üldse vastata? Ettekandes vaadeldakse allikaid, mis jutustavad 17. sajandi viimasel veerandil Tallinnas ja lähikonnas tegutsenud vabameistritest ning proovitakse vastata küsimusele, mis eristas 17. sajandi kunstnikku käsitöölisest.
Kirikukunstis põimuvad paljud ühiskonnaelu elemendid: see on seotud nii teoloogia kui ka liturgiaga, nii sotsiaal-kultuuriliste kui ka mitmesuguste subjektiivsete faktoritega, samuti nii arhitektuuri- kui ka kunstiteoreetilise mõjuvälja ja praktikatega. Ettekandes püütakse neid välju ja praktikaid iseloomustada, seostades neid varasema luterliku kirikukunstiga.
Kas küsimusele „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal ‒ olid nad kunstnikud või käsitöölised?“ saab üldse vastata? Ettekandes vaadeldakse allikaid, mis jutustavad 17. sajandi viimasel veerandil Tallinnas ja lähikonnas tegutsenud vabameistritest ning proovitakse vastata küsimusele, mis eristas 17. sajandi kunstnikku käsitöölisest.