Läti ja eesti ühine aabitsakukk rändas Niguliste muuseumist Läti Rahvusraamatukogu tippu
Tartu ülikooli raamatukogule kuuluvat vanimat Läti aabitsa trükipoogna originaali (trükkinud Johann Georg Wilcken Riias umbes aastail 1683‒1685) sai veel hiljuti näha Niguliste muuseumis näitusel „Eesti Raamat 500. Reliikviad“. Nüüd jõudis see reliikvia Läti rahvusraamatukogu näitusele.
Eesti ja Läti raamatu ajalugu on tihedalt põimunud. Mõlema raamatukultuuri alguspunktiks peetakse 1525. aasta 8. novembrit, mil Lübecki toomdekaani Johannes Brandese protokolliraamatusse on kantud teade vaadist eesti- ja lätikeelsete luterlike trükistega. Seega peavad naaberriigid sel aastal emakeelse raamatu 500 aasta juubelit ning olulist kuupäeva tähistati möödunud nädalavahetusel ka Riias.
Läti Rahvusraamatukogus avati 8. novembril Tallinna Ülikooli teaduri Aivar Põldvee kureeritud näitus „Tartu aabitsa tagasitulek“, kus lisaks Läti aabitsa trükipoogna originaalile saab näha ka Tartu ülikooli arveraamatut, mille köitelehena oli seda trükipoognat kasutatud, ja eesti vanimat (tallinnakeelset) ABD-raamatut. Eesti Vabariigi suursaadik Eerik Marmei avatud väljapanek on Eesti Raamatu Aasta sümboolne kingitus Läti raamatu juubeliks.
Niguliste muuseumi äsja lõppenud näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ (26.04‒25.10.2025) programmi raames austati naaberrahva kultuuriloo jagatud teetähist kontsertidega ning näituse väljapanekus oli lisaks nimetatud vanimale säilinud läti aabitsale (Tartu Ülikooli raamatukogu) ja eesti vanimale ABD-raamatule (Läti Rahvusraamatukogu) ka J. C. Brotze kogumik (Läti Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) Kristjan Jaak Petersoni portreega.
Reedel, 7. novembril Riia Peetri kirikus toimunud pidulikku kontserti saab järele vaadata siin:
https://replay.lsm.lv/lv/skaties/ieraksts/ltv/366088/latviesu-gramatas-piecsimtgadei-veltits-svinigs-pasakums
ERRi kajastus näituse „Tartu aabitsa tagasitulek“ avamisest ja raamatuaasta sündmustest:
https://www.err.ee/1609853473/eestikeelse-raamatu-esmamainimisest-moodub-500-aastat