Koreograaf-lavastaja Teet Kase eestvedamisel algab Niguliste muuseumis sellest kevadest tantsusündmuste sari, mille käigus avavad tantsukunstnikud oma nägemust Lübecki meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpul maalitud Tallinna surmatantsust ning mõtestavad tantsuliselt elu ajalikkust ja surmakultuuri.

Tänavu möödub 500 aastat eestikeelse raamatu sünnist. Raamatuaasta ühe tähtsündmusena avatakse Niguliste muuseumis reedel, 25. aprillil näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“, kus vaatajate ette tuuakse eesti raamatuloo kõige haruldasemad reliikviad ning antakse ülevaade kirjakultuuri ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.

Niguliste muuseumi ja Animakooli (MTÜ Nukufilmi Lastestuudio) koostöös toimus sel kevadel näitusega „Ükssarvik võlumetsas“ seonduv animavõistlus “Ükssarviku maailm”. Kolmes vanusegrupis laekus kokku 68 animatsiooni ning žürii on nüüdseks välja valinud paljude suurepäraste tööde seast parimad.   

Niguliste muuseum alustab 4. aprillil uut kontserdisarja „Kunst kõlab“. Koostöös Eesti saksofonisti ja helilooja Villu Veskiga kureeritud muusikaüritustel kõlavad koos kunst ja muusika. Sarja lätteks on Niguliste muuseumi keskaegse kunsti aarded ning näitusteprogramm.

Teet Kase eestvedamisel algab Niguliste muuseumis tantsusündmuste sari, mille jooksul avavad erinevad tantsukunstnikud enda nägemust Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpul loodud Tallinna Surmatantsu-maalist. Sarja avasündmus toimub muuseumi Antoniuse kabelis 6. mail ja esimestes etendustes astuvad üles Maria Solei Järvet ja Juulius Vaiksoo.

Koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Näituse „Ükssarvik võlumetsas“ raames toimuva õpilastööde konkursi käigus valmivad ükssarvikutest inspireeritud lühianimatsioonid. Et ükssarvikute maailm on tõeliselt lai, siis on ka osalejatel tööde loomiseks küllaltki avar teemadering ja fantaasial vaba voli.

„Riiklik teenetemärk on tunnustus, mis on kõigiti ära teenitud. Kersti panust on tugevasti tunda muuseumi töös ja tegemistes. Aitäh, Kersti!“ ütles Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

Valdav osa raamatus esitletud haruldastest ajaloolistest teostest on vaataja ees esmakordselt. Seega saab seda trükist käsitleda kui Eesti kogude esimest ükssarvikute kataloogi ja käsiraamatut nende saladuslike olendite mõistmiseks.

2024. aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näitusi ja publikuprogramme 349 004 kunstihuvilist. Sealhulgas sai haridusprogrammidest osa üle 25 100 õpilase ja täiskasvanu.