Näitusel “Eesti raamat 500. Reliikviad” jätkub sisukate lühiseminaride sari “Raamatu lood”
Eestikeelse raamatu juubelile pühendatud näitusega “Eesti raamat 500. Reliikviad” kaasneb seminarisari “Raamatu lood”, milles tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased avavad eesti raamatuloo olulisi teemasid. Sügisel on ees ootamas neli sisukat seminari, milles keskendutakse varasele rahvaharidusele, 18.–19. sajandi koolielule, rahvavalgustusele, liivikeelse kirjasõna arengule ning rahvuslikule ärkamisajale. Erilise atmosfääri loovad temaatiliselt haakuvad muusikalised ja luulelised etteasted.
Seminarid toimuvad laupäeviti kell 13 Niguliste muuseumis. Sari “Raamatu lood” toimub koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Osalemine on tasuta, aga palume eelnevalt registreeruda. Seminaridele saab registreeruda siin.
Sügisene seminarikava
13. september – Hariduse valgus I
Näituse käesolev teemafookus keskendub haridusele. Seminaril kõnelevad näituse kuraatorid ning varauusaegse hariduse, kultuuri ja kirikuloo uurijad Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv) ja Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool) kiriklikust rahvaharidusest Rootsi ajal.
Lea Kõiv kõneleb luteri kirikuõpetaja võitlusest talurahva nn ebausu vastu Urvaste pastori Johannes Gutslaffi raamatu “Lühike ülevaade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal” (1644) põhjal. Talupojad lõhkusid jõele ehitatud vesiveski, kuna pidasid seda halva ilma ja ikalduse põhjustajaks. Ettekandes vaadeldakse, kuidas Gutslaff seletas jõe-usu lähtekohti ja kuidas ta püüdis talurahvast veenda selle usu alusetuses. Gutslaffi haruldane teos, kõige põhjalikum eesti maarahva ilmavaate käsitlus 17. sajandist, on väljas ka näitusel.
Aivar Põldvee räägib kiriklikust rahvaharidusest Rootsi aja lõpul. See on ajajärk, kui ühe inimpõlve jooksul levis laialdaselt lugemisoskus, pandi alus koolivõrgule ja kerkisid esile esimesed haritud eestlased ‒ köstrid ja koolmeistrid. Muutuste tähtsaim eestvedaja oli Liivimaa ülemsuperintendent Johann Fischer, kes tõmbas kaasa Adrian Virginiuse, Bengt Gottfried Forseliuse, Johann Hornungi jt. Haridus avardas talupoja maailma, nii et sündis esimene eestlase loodud kirjandusteos ‒ Puhja köstri Käsu Hansu kaebelaul. Laulu vanim üleskirjutus ja Käsu Hansu kiri 1706. aastast on näitusel eksponeeritud.
Pärimusmuusik Lauri Õunapuu ning kirjanik ja muusik Lauri Sommer esitavad Puhja köstri Käsu Hansu 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu “Oh! ma waene Tardo liin” (“Oh, ma vaene Tartu linn”), mis jutustab Tartu linnast ja selle hävitamisest Põhjasõjas.
20. september – Hariduse valgus II
Ajaloolane Triin Kröönström (Tallinna Linnaarhiiv) räägib igapäevasest hariduselust 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, eelkõige aga Püha Vaimu köster-kooliõpetajast Jakob Niemannist ja Püha Vaimu koolist. Germanist ja eesti filoloog Ave Mattheus (Tallinna Ülikool) heidab pilgu 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse praktilisele rahvavalgustusele tarbe- ja ilukirjanduses.
27. september – Liivikeelse raamatu lugu
Meie ühe lähima sugulasrahva liivlaste kirjasõna arenemist viie aastasaja vältel tutvustavad liivi keele ja kultuuri uurijad Valt Ernštreit (Läti Ülikooli liivi instituut) ja Tuuli Tuisk (Tartu Ülikool). Seminari saadavad liivlaste folklooripärandist inspireeritud laulud noorteansambli Nūrka lapst esituses.
11. oktoober – Priius ja ärkamine
Näituse viimase teema „Priius ja ärkamine“ (30. september ‒ 26. oktoober) raames kõnelevad eestlaste priiuse- ja ärkamisajast kirjandusteadlane Jaan Undusk ning ajaloolane Mart Laar.
Näitusel “Eesti raamat 500. Reliikviad” esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond).