fbpx

Otsing

Surmatants

Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel.

Surmatantsu kirjeldustõlge

Tallinna Surmatantsu kirjeldustõlke meeskonda kuulusid: Liisi Selg, Artur Räpp, Jakob Rosin ja Kerttu Palginõmm. Kirjeldustõlke luges sisse Jaak Arula (Audioguide OÜ).

Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mitmest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik.

Surmatantsu tekst viies keeles

 

Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kiriku jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega.

Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas.

Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi Digikogus ja MUISis.