Niguliste muuseumis kõlab Toledo katedraali muusika

Näituse „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ mitmekesine publikuprogramm toob kuulajateni ka muusika, mis on kõlanud Toledo katedraalis läbi sajandite.

Kontserdisarja „Toledo helid“  avab teisipäeval 10. veebruaril vanamuusikaansambel Rondellus Robert ja Maria Staaki eestvedamisel. Kesk- ja renessansiaja muusika üks pühendunumaid tutvustajaid Rondellus esitab kuningas Alfonso X (1221-1284) initsiatiivil kogutud laule Neitsi Maarjale (Cantigas de Santa Maria), mis on suurimaid keskajast pärit ühehäälse laulu allikaid. Selle vanim käsikiri, Códice de Toledo,  pärineb Toledost.

3. märtsil ootame Nigulistesse üht maailma mõjukamat keskaja liturgilise muusika uurijat ja esitajat, Lõuna-Prantsusmaalt pärit ansamblit Organum Marcel Pèrézi juhendamisel. Ansambli eripära on süvitsi minev käsikirjade uurimine ja arhailiste laulutraditsioonide elustamine. Kontsert keskendub mosaraabia laulule – Ibeeria poolsaare kirikute iidsele liturgilisele laulutraditsioonile, mis kujunes Rooma impeeriumi Hispaania alade ristiusustamise alguses ja kinnistus visigootide valitsemisajal (466-711), säilis Toledo ümbruses ka islami perioodil ning on Toledo katedraalis kasutusel tänaseni. Mosaraabia laulu iseloomustavad vabam rütm, idamaised meloodiakäigud ja rikkalik ornamentika. Organumi esituses kõlab ülestõusmispühade aegne muusika.

Näituse lõpuõhtul,  29. märtsil annab kontserdi Hortus Musicus, kelle kavas on Toledo katedraaliga seotud renessanss-heliloojate vokaal- ja instrumentaallooming. Esitatakse ka osi Cristóbal de Moralese „Reekviemist“.  Hortus Musicuse stambivaba, loominguline lähenemine toob meile ajaliselt kauge, ent sisult endiselt kõneka muusika lähemale.

Kontserte toetavad kultuurkapital, Tallinna linn ja Hispaania suursaatkond.

Pileteid müüakse muuseumi e-poes ja Fientas ning need hõlmavad ka näitusekülastust.