Raamatuaasta suurnäitusel Niguliste muuseumis näeb reliikviaid Wanradti ja Koelli katekismusest „Kalevipojani“
Tänavu möödub 500 aastat eestikeelse raamatu sünnist. Raamatuaasta ühe tähtsündmusena avatakse Niguliste muuseumis reedel, 25. aprillil näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“, kus vaatajate ette tuuakse eesti raamatuloo kõige haruldasemad reliikviad ning antakse ülevaade kirjakultuuri ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.
Suure juubeli puhul on kõigil erakordne võimalus näha oma silmaga käsikirju ja trükiseid, mille pärand kumiseb eestlase kultuurimälus: Kullamaa vakuraamat (umbes 1524–1532), Wanradti ja Koelli katekismus (1535), Georg Mülleri jutlused (1600–1607), Reiner Brockmanni luuletus (1637) ja Wastne Testament (1686), kui mainida kõige varasemaid. Vanim, 1525. aastal ilmunud eestikeelne trükis ei ole säilinud ja sellest on üksnes kirjalikud teated. Näitusel on aga väljas erakordselt haruldased fragmendid 1535. aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis on esimene osaliselt säilinud emakeelne trükis ja seega alus meie trükisõna teekonnale ning rikkalikule kirjanduspärandile.
Näitusel on palju haruldusi ja ainueksemplare, mida tavaliselt ei eksponeerita. Mõned neist, nagu Martin Lutheri kirjad (1531, 1532, 1533; Tallinna Linnaarhiivist), Käsu Hansu nutulaul (1708. aasta paiku, Rahvusarhiivist) või Kristjan Jaak Petersoni laulud (1818, Eesti Kirjandusmuuseumist), pannakse välja vaid lühemaks ajaks. Seetõttu muutub väljapaneku käigus ka temaatiline fookus, st suurema näituse sees on neli väiksemat, millest igaühele on pühendatud seminaripäev. Näituse temaatilised rõhuasetused on „Kirjasõna algus“ (25. aprill ‒ 25. mai), „Laul ja luule“ (27. mai ‒ 3. august), „Hariduse valgus“ (5. august ‒ 28. september) ning „Priius ja ärkamine“ (30. september ‒ 26. oktoober).
„Näitusel on kokku võetud eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani, kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Eksponeeritud harulduste ja tähtteoste kaudu jutustame eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise loo: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks,“ ütles näituse kuraator Aivar Põldvee.
Näituse sümbol on aabitsakukk 17. sajandi eesti ja läti aabitsatest, mis panid aluse laiemale lugemisoskusele. Meie aabitsakuke „esiisa“, Wittenbergi lossikiriku kukekujulise reliikvianõu kujutis on meieni jõudnud Lucas Cranach vanema gravüüril. Wittenbergi lossikiriku uksele naelutas Luther oma teesid, mis vallandasid reformatsiooni. Lutheri pilt näitusel on Cranachi teose koopia, mille maalis Franz Burchard Dörbeck. Dörbecki järgi tunneme tema Riia sõpra Kristjan Jaak Petersoni, kelle pildi ainus säilinud originaal saabub näitusele Läti Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust. Jagame suurt juubelit lätlastega, kes tähistavad samuti sel aastal omakeelse raamatu 500. sünnipäeva ja kellega meid seob ajalugu, mida on paljuski kujundanud ühed ja samad raamatud.
Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo toob esile ja tänab näituse kuraatoreid ja koostööpartnereid: „Eestikeelse raamatu pooletuhande aasta pikkusele ajaloole pühendatud näituse kuraatorid on meie raamatuloo parimad tundjad, Eesti varauusaegse haridus-, kultuuri- ja kirikuloo uurijad ajaloodoktorid Aivar Põldvee, Lea Kõiv ja Tiiu Reimo. Erakordselt väärtuslikke originaalteoseid esitlev väljapanek on sündinud tänu pühendunud koostööle Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Ülikooli, Eesti Kirjanduse Seltsi ning kümnete Eesti ja Läti raamatukogude, arhiivide ja mäluasutustega. Niguliste sajanditevanuste võlvide all on koos Eesti kultuurimälu ühed kõige olulisemad aarded – kuni viissada aastat vanad raamatureliikviad ja meie ajaloolise kirikukunsti tähtteosed.“
Niguliste kirikul on eesti raamatuloos oma roll. Esimesed trükitud raamatud jõudsid Niguliste raamatukokku 1470. aastal. Tallinna ja Eesti vanim avalik raamatukogu ‒ Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu eelkäija – alustas tegevust 1552. aastal Oleviste kiriku juures. Niguliste raamatukogu liideti sellega sajand hiljem ja varsti lisandus Niguliste pastori Nicolaus Spechti suur raamatupärand.
Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku– ja haridusprogramm, eraldi temaatiline ala on mõeldud õpitegevusteks.
Eesti Raamatu Aasta 2025 programmi kuuluv suurnäitus on valminud Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Välisministeeriumi, Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond)
Kujundaja: Tiit Jürna, Asko Künnap
Graafiline disain: Asko Künnap
Koordinaator: Annika Teras