Seminar „Raamatu lood. Hariduse valgus II“ 20.09.2025 | 13.00

Näitust „Eesti raamat 500. Reliikviad“ saadab seminarisari „Raamatu lood“. Lühiseminaridel avavad tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased meie raamatuloo olulisi teemasid. Näituse kolmanda perioodiga „Hariduse valgus“ seonduval lisaseminaril kõnelevad ajaloolane Triin Kröönström ning germanist ja eesti filoloog Ave Mattheus.

Triin Kröönströmi ettekanne keskendub igapäevasele hariduselule 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, eelkõige Püha Vaimu köster-kooliõpetajale Jakob Niemannile ja Püha Vaimu koolile. Ettekanne „Proovime ette kujutada! Eesti lapsed Jakob Niemanni koolis (1778–1830) lugema ja kirjutama õppimas“ käsitleb seda, mida kujutas endast argipäev koolis: kuidas klassituba välja nägi, mis õppevahendeid kasutati, milline oli lugemisvara ja kuidas õpiti. 52-aastase õpetamiskarjääriga Niemanni toel said alghariduse sajad eesti lapsed ning sellega andis õpetaja tugeva panuse eestlaste varasesse hariduslukku ja edasisse eesti ühiskonna kujunemisesse.

Ave Mattheus räägib oma ettekandes 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses. Tarbekirjandus – kokaraamatud, tervisenõuanded, aiapidamise nipid ja kombeõpetus – on jätkuvalt kõige populaarsem lugemisvara ja tänasel päevalgi müügiedetabelite tipus. Millist tarbenõu jagati aga valgustusajal? Ettekandes tuleb eelkõige juttu praktilise suunitlusega kirjandusest, mis oli valdavalt tõlkelist päritolu ja jõudis talurahvani kohaliku saksa pastori vahendusel. See järgis saksa rahvavalgustuse programmi ja kujutamisvõtteid, muu hulgas ka tuntud prodessere et delectare (ole kasulik ja paku naudingut) põhimõtet, kuid lisas neile ka lokaalkoloriiti.

Triin Kröönstrom on ajaloolane, kes valdavalt tegeleb sotsiaalajalooga. Kröönströmi käesolev doktoritöö põhineb hoolekande all olevatel lastel varauusaegses Tallinnas. Ta on osalenud käsitöölisi ja kunstnikke käsitlevates uurimisprojektides, olnud üks Christian Ackermanni eluloo autoreid, tegelenud maalijate skraadega, uurinud ehitusliku käsitöö arengut barkose Narva näitel. Hetkel on koos dr. Kadi Polliga ilmumas baltisaksa kunstniku Carl Sigismund Waltheri elulugu. Kröönström töötab Tallinna Linnaarhiivi teabe ja uurimistöö peaspetsialistina ja on Tartu Ülikooli doktorant.

Ave Mattheus on germanist, eesti filoloog ja kirjandusteadlane. Mattheus on põhiliselt tegelenud ilukirjandus- ja tarbetekstide uurimisega, mis on tõlgitud või mugandatud saksa keelest. Peamiselt on ta uurinud 18. sajandi teise poole ja 19. sajandil rahvavalgustuslikku kirjandust, sealhulgas meditsiiniteemalist rahvavalgustust ja lastekirjandust. Mattheus töötab Tallinna Ülikoolis eesti kirjanduse dotsendina.

Sari „Raamatu lood“ toimub koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Osalemine tasuta, palume eelnevalt registreeruda.
Kestus u 2,5 h.

Näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond).

Facebook