Rahvas algab raamatust
Muuseumitund „Rahvas algab raamatust“ näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ on mõeldud II kooliastmele ja sobib täiendama 5. klassi ajalookursust. Tunni eesmärk on suunata õpilaste tähelepanu raamatule kui ajalooallikale, mille abil saame mõista Eesti ajalugu ja kultuuri.
Näitusel, mis tähistab esimese eestikeelse raamatu 500. aastapäeva, tutvume kirjasõna ajaloo reliikviatega algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni. Muuseumitunnis uurime haruldasi trükiseid, käsitleme kirja- ja lugemisoskuse levikut ning esimesi raskusi teel üldise lugemisoskuseni. Paneme end ka proovile vanade kirjareeglite järgi kirjutatud tekstide lugemisel ja tõlgendamisel. Tunni lõpetab loovtöö, mille käigus õpilased saavad luua paralleele näitusel nähtu ja tänapäeva vahel, kujundades enda versiooni õppematerjali kaanetegelasest.
Muuseumitund lõimib ajalugu ja eesti keelt.
Märksõnad: kirjalikud allikad, rahva ajalugu, kirjapilt, keelereeglid, kroonika, aabits, kaanekukk
Galerii












Tunni läbimisel õpilane:
- vaatleb Eesti ajaloo perioode läbi eestikeelse raamatu kujunemise loo;
- tunneb varasemaid eestikeelseid tekste ja on proovinud mõnda neist lugeda;
- uurib, milliseid väljakutseid võis lugema õppimise kohustus kaasa tuua;
- kirjeldab, kuidas ja miks on eesti keel aja jooksul muutunud;
- loob enda ettekujutuse tänapäevase aabitsa kujunditest ja põhjendab valikut.
Muuseumitund toetab põhikooli riikliku õppekava üldpädevusi, aidates
- tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga;
- ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, ning oma seisukohti esitada ja põhjendada.
Ideid eel- ja järeltegevusteks
Enne muuseumitundi
Ettevalmistav vestlus õpilastega. Arutlege või joonistage teemal: Kas lugemine on raske? Mida sulle meeldib lugeda? Mis oli sinu esimene raamat, mida sa mäletad? Kes seda sulle luges? Kuidas tundsid end, kui said esimest korda ise lugeda?
Ühine arutelu teemal “Kuidas sünnib raamat?”. Mis on selleks vajalik? Kes on protsessiga seotud? Seejuures arutada, mis võis selles protsessis erinev olla 400-500 aastat tagasi.
Pärast muuseumitundi
Järelmõtisklus “Kes said lugeda?”. Õpilane kujutleb, et ta on talulaps 300 aastat tagasi – kas ta saab kooli minna? Selle ettekujutuse põhjal seletab kaaslasele, miks ta tahaks (või ei tahaks) lugema õppida.
Õpilased meenutavad-uurivad, millal tekkisid esimesed eestikeelsed raamatud, piiblitõlked, koolid, aabitsad. Koostatakse visuaalne ajajoon.
Muuseumitund kestab 90 minutit.
Tundi saab tellida eesti keeles.
Seotud sündmused
Eesti raamat 500. Reliikviad 25.04.2025 – 26.10.2025

2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.
Lea Kõivu kuraatorituur „Eesti raamat 500. Reliikviad“ 17.09.2025 | 17.00
Seminar „Raamatu lood. Hariduse valgus“ 13.09.2025 | 13.00

‘Seminarisarja „Raamatu lood“ kolmanda seminari peateemaks on eestikeelse hariduse algus, kõnelevad näituse kuraatorid Lea Kõiv ja Aivar Põldvee, esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu.
Seminar „Raamatu lood. Priius ja ärkamine“ 11.10.2025 | 13.00

Seminarisarja „Raamatu lood“ neljandal seminaril kõnelevad eestlaste ärkamisajast ajaloolane Mart Laar ning kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk
Lisaseminar „Raamatu lood. Hariduse valgus“. Triin Kröönström, Ave Mattheus 20.09.2025 | 13.00

Lühiseminar 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse koolielust ning praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses.

Perepäev viib meid rännakule tagasi raamatute ja õppimise lätetesse, et saaksime seejärel värske pilguga tänasesse ja homsesse vaadata.

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Niguliste kõige haruldasemaid kunstiteoseid ja kirikuhoone ehitusloo olulisemaid etappe, seostades neid Tallinna linna ajalooga.

Muuseumitunnis rändame läbi sajandite ja saame teada, miks on eestlasi nimetatud raamaturahvaks.

Tunni eesmärk on aidata õpilasel määratleda ja mõista eri ajastuid Eesti ajaloos, tuginedes kirjalikele allikatele – nende kujunemisloole ja sisule.

Avastame koos Niguliste muuseumi ja selle varjatud paiku, kuuleme lugusid hoone kirevast minevikust ning uurime kunsti mänguliselt

Õpilased kehastuvad keskaja linnakodanikeks, uurivad kirikukunsti ja selle sümboolikat ning saavad mänguliselt tervikliku pildi tollasest elust ja maailmapildist.
Seotud sündmused
Eesti raamat 500. Reliikviad 25.04.2025 – 26.10.2025

2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.
Lea Kõivu kuraatorituur „Eesti raamat 500. Reliikviad“ 17.09.2025 | 17.00
Seminar „Raamatu lood. Hariduse valgus“ 13.09.2025 | 13.00

‘Seminarisarja „Raamatu lood“ kolmanda seminari peateemaks on eestikeelse hariduse algus, kõnelevad näituse kuraatorid Lea Kõiv ja Aivar Põldvee, esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu.
Seminar „Raamatu lood. Priius ja ärkamine“ 11.10.2025 | 13.00

Seminarisarja „Raamatu lood“ neljandal seminaril kõnelevad eestlaste ärkamisajast ajaloolane Mart Laar ning kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk
Lisaseminar „Raamatu lood. Hariduse valgus“. Triin Kröönström, Ave Mattheus 20.09.2025 | 13.00

Lühiseminar 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse koolielust ning praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses.

Perepäev viib meid rännakule tagasi raamatute ja õppimise lätetesse, et saaksime seejärel värske pilguga tänasesse ja homsesse vaadata.

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Niguliste kõige haruldasemaid kunstiteoseid ja kirikuhoone ehitusloo olulisemaid etappe, seostades neid Tallinna linna ajalooga.

Muuseumitunnis rändame läbi sajandite ja saame teada, miks on eestlasi nimetatud raamaturahvaks.

Tunni eesmärk on aidata õpilasel määratleda ja mõista eri ajastuid Eesti ajaloos, tuginedes kirjalikele allikatele – nende kujunemisloole ja sisule.

Avastame koos Niguliste muuseumi ja selle varjatud paiku, kuuleme lugusid hoone kirevast minevikust ning uurime kunsti mänguliselt

Õpilased kehastuvad keskaja linnakodanikeks, uurivad kirikukunsti ja selle sümboolikat ning saavad mänguliselt tervikliku pildi tollasest elust ja maailmapildist.