Ole Worm. Museum Wormianum seu historia rerum rariorum, Tam Naturalium, quam Artificialium. Leiden 1655
III kooliaste
Muuseumitund
Saladuste labor
Keskaja teaduses oli tähtsal kohal alkeemia, millega püüti ühendada terviklikuks süsteemiks kõik olemasolev: inimene, loodus, planeedid, elemendid ja vaimne maailm. Hiljem arenes sellest müstikalooriga kaetud salateadus, mida tänapäeval nimetatakse ka pseudoteaduseks, ometi on see andnud märgatava panuse nüüdisaegse keemiaaparatuuri kujunemisesse.
Muuseumitunnis tutvume näituse nn teadusnurgakesega ja räägime ükssarviku ravivõimetega seotud uskumustest. Segame ükssarviku sarve pulbrit fööniksi pisaratega ja vaatame, mis sest kõigest välja tuleb.
Märksõnad: keskaegne teadus, alkeemia, ükssarviku sarv, keemiline katse, kuriositeetide kabinet.
Tund lõimib ajaloo, kunstiõpetuse ja keemia väljundeid.
Tunni läbimisel õpilane:
saab ülevaate alkeemia arengust ja selle peegeldustest tänapäeva teaduses;
tutvub näidetega kesk- ja varauusaegsest arstiteadusest ja ravimitest;
sooritab lihtsaid põnevaid keemiakatseid.
Muuseumitunni kestus: 90 min
Tundi saab tellida eesti keeles.
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Ümarkilp. Itaalia meistrid. Detail. U 1550. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Lambert de Hondt I (enne 1622 – enne 1665). Teekond Noa laeva. U 1650. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Johannes Neuman. Rootsi kuningas Gustav II Adolfi rinnaturvis. 1620–1621. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Hobuse otsmikudekoratsioon. 1672. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Altaritekstiil. 1695. Eesti Ajaloomuuseum
Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Rootsi Ajaloomuuseum
Pierre Pomet (1658–1690). Histoire générale des drogues. Paris: Jean-Baptiste Loyson, Augustin Pillon, Estienne Ducastin, 1694. Gravüür raamatust. Tartu Ülikooli raamatukogu
Rataslukuga püss. Detail. 1600–1650. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Erich von Kügelgen (1870–1945). Motiiv. 1915. Eesti Kunstimuuseum
Julie Borkvell (1889–1968). Põhjataevas. Vill, lina. 1938–1939. Tallinna Linnamuuseum
Jasper Zoova (1975). Ükssarvik. 2003. Traatvõrk. Eesti Kunstimuuseum
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Paotame ust kesk- ja varauusaegsesse teadusmaailma ja kehastume alkeemikuteks, kes segavad kokku ükssarviku sarve pulbrit ja fööniksi pisarad ning kergitame saladuseloori maagilistelt ainetelt
Niguliste muuseum toob vaatajate ette Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäituse ükssarvikutest ning laiendab seda Eesti kogudes leiduvate fantastiliste ja müütiliste olenditega kaunistatud teostega. Näitus võtab vaatluse alla maagilise ükssarviku loo ja tähenduse ning fantastiliste tegelaste muinasjutulise maailma laiemalt.
Paotame ust kesk- ja varauusaegsesse teadusmaailma ja kehastume alkeemikuteks, kes segavad kokku ükssarviku sarve pulbrit ja fööniksi pisarad ning kergitame saladuseloori maagilistelt ainetelt
