Niguliste muuseumi tornigaleriis on alates 9. märtsist avatud näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“, mis tutvustab Liivimaa keskaegset palverännuainest. Lisateavet Eesti tänapäeva palverännuteedest leiab külastaja eraldi ekspositsioonialalt, mis asub esimesel korrusel lifti kõrval orelikäigus.
Keskaegseid palverändureid kannustasid teele minekul usulised motiivid, tänapäeva palverändurid on pigem ilmalikud ning neid ajendab teekonda ette võtma soov pääseda eemale argielu rutiinist, avastada uusi paiku ja kogeda looduse ilu. Kuid selle välise teeloleku kõrval pakub palverännutee inimesele ka sisemist rännakut, mõjutab vaimselt. Ilmselt just siin on põhjus, miks palveränd kogub järjest enam populaarsust. Eestis on kolm palverännuteed, millest kaks on juba ühendatud Euroopa kultuuriteede võrgustikuga.
Galerii
Eesti Jaakobitee on osa Euroopa palverännuteede võrgustikust, mis viivad Santiago de Compostelasse. Siinne Jaakobitee algab Tallinna toomkirikust ja viib rändaja pühakojast pühakotta. Teekond, mis algab meie koduukselt, viib Ikla või Valga kaudu Santiagosse. Rännak on märgistatud kollaste noolte ja kammkarpidega. Teed arendab ja teelisi toetab Eesti Jaakobitee Sõprade Selts alates 2015. aastast, palverändurite sõpruskond alates 2011. aastast.
Palverännud Jeruusalemma inspireerisid Pirita kloostri sõpru eesotsas Lagle Parekiga rajama meie enda kultuuriloolist palverännuteed Piritalt Vana-Vastseliina. Selle rännuteega on tegeletud alates 2012. aastast. Piritale nime andnud Püha Birgitta, kes on ka üks Euroopa kaitsepühakutest, tegi rohkesti palverännakuid, sh Jeruusalemma ja Santiago de Compostelasse. Vastseliina linnusekabeli imettegev rist oli palverändurite sihtpunktiks juba keskajal. Sealt edasi on kavas teekonda pikendada Aglonani Lätis.
Olavitee algab Saaremaalt ning kulgeb piki Lääne- ja Põhja-Eesti rannikut Oleviste kirikuni Tallinnas, et sealt edasi Soome kaudu ühineda Trondheimi kulgeva teega. Sihtpunktiks on Püha Olavi kultuspaik Nidarose katedraalis. Olaviteed arendab sihtasutus Olav Püha Fond alates 2023. aastast. Eesmärgiks on teadvustada viikingikuningas Olav II Haraldssoni pärandit, sh mereteed, mis kulges Skandinaaviast ida suunas piki Eesti rannikut.
Siinsed rännuteed on mõeldud läbimiseks jala ja jalgrattal, hobuse ja veesõidukiga. Korraga on mõtet läbida pigem jõukohaseid ja ennast huvitavaid lõike, aga tee võib ka ühest otsast teise ühe hooga, paari-kolmekümne päevaga läbi sammuda. Seda muidugi Eesti piires, Trondheimi või Santiago de Compostelasse jõudmiseks läheb rohkem aega. Palverännuteede kodulehtedelt leiab asjakohast informatsiooni, sh kaarte, audio- ja videofaile.
