fbpx

Otsing

Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)

2013. aasta sügisel alustas Eesti Kunstimuuseum mahuka projektiga, mille eesmärk oli Lübecki meistri Hermen Rode Niguliste kiriku peaaltari retaabli (1478-1481) paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm.

RODE MULTIMEEDIA

Projekti meeskond:

Koordinaator: Hilkka Hiiop
Töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret
Uurimisgrupp: Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur
Kujundaja: Villu Plink
Koostööpartnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Archaeovision R&D, Southamptoni Ülikool, Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetool, Tartu Ülikooli geograafia osakond, Eesti Maksu- ja Tolliamet.

RAAMAT “RODE ALTAR LÄHIVAATES”

1970 Suuremahuliste konserveerimistööde algus

1970. aastatel suunati paljud Eesti olulisemad kunstiteosed korrastamiseks Venemaa restaureerimiskeskustesse, nende seas ka Niguliste peaaltari retaabel. Töid juhtis toona noor konservaator Nikolai Bregman. Paralleelselt konserveerimistöödega viidi läbi ulatuslikud materjalitehnilised uuringud, mis tuginesid Vene laborites olevale tehnilisele tipparsenalile. Näiteks määrati maalis kasutatud pigmentide kooslus ja sideaine tüüp. Osaliselt teostati ka infrapunapildistamine. Seoses Eesti taasiseseisvumisega katkesid 1990. aastate alguses Moskva spetsialistide juhitud restaureerimistööd. Selleks ajaks olid restaureeritud kappaltari tiivad ja umbes pool suurtest polükroomsetest pühakuskulptuuridest.

2013 Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“

2013. aasta sügisel alustas Eesti Kunstimuuseum mahuka projektiga, mille fookuses oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli uurimine ja konserveerimine. Kahe tiivapaariga kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid Euroopas, mis valmis 1481. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas. Eesti Kunstimuuseumi konservaatorite poolt 2013. aasta sügisel alustatud tööde eesmärgiks oli altarikapis paiknevate skulptuuride ja neid ümbritseva rikkaliku dekoori konserveerimistööde lõpuleviimine ning retaabli kõige pidulikuma vaate tervikilme taastamine.

Pildindusmeetodite kasutamine pärandi dokumenteerimisel

Dokumenteerimislahendustena oli projekti käigus kasutusel erinevaid meetodeid: fotogramm-meetria, 3D skaneerimine, multiskpektraaluuringud, ultraviolett, röntgen).

  • Lähi- infrapunafotograafia (720-1060 nm) abil on võimalik talletada maalikihi all olevaid süsiniku sisaldusega alusjooniseid, mille loomiseks on kasutatud erinevaid tehnikaid, näiteks pliiatsit, sütt või tinti.
  • Ultraviolett fluoresents (360-400 nm) võimaldab koguda informatsiooni hilisematest maalikihi muudatustest ja erinevatest materjalidest.
  • Röntgenograafilistel uuringute tegemisel kasutati Maksu- ja Tolliameti portatiivset ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi statsionaarset röntgenaparatuuri. Röntgeni abil oli võimalik valgustada läbi huvipakkuvamad kappaltari osad ja puidust figuurid, mis võimaldasid saada täiendavat informatsiooni Hermen Rode töökojas kasutatud töövõtete kohta ning vaadata kunstiteoste erinevate osade sisestruktuuri.
  • RTI on (Reflectance Transformation Imaging) on saripildistamise meetod, mis kasutab uuritava eseme esiletoomiseks peegeldavat külgvalgust. Meetod on kasulik erinevate skulptuuride detailseks uurimiseks ja esitlemiseks.

Täppisteadused kunsti uurimise teenistuses

  • Täppisteaduslike uuringutega õpiti tundma, milliseid materjale ja tehnikaid Hermen Rode oma kappaltari valmistamisel kasutas. Analüütilise keemia üheks osaks on instrumentaalanalüüsid, sealhulgas keeruliste materjalide (värvid, lakid, liimained jne) koostise kindlakstegemiseks.
  • Hermen Rode alatriretaabli keemilisi uuringuid alustatigi mittelõhkuvate analüüsidega, mida sai teostada portatiivse aparatuuriga kunstiteoste juures kohapeal ning seejärel jätkati analüüse pool(lõhkuvate) meetoditega, milleks on vaja kunstiteosest eemaldada imeväikesed originaalmaterjali tükikesed. Need uuringud teostati Tartu Ülikooli keemialaborites.
  • Portatiivsetest instrumentidest kasutati röngenfluoresents (XRF) seadet, mis röntgenkiire abil tuvastab objektil valitud punktis metalliliste elementide koostise.
  • Dendrokronoloogia on teadus puude aastarõngaste uurimisest nii puu ja puidu vanuse kindlakstegemiseks kui ka seoste leidmiseks mitmesuguste ökoloogiliste, sealhulgas meteoroloogiliste teguritega ja vastavate probleemide lahendamiseks. Kappaltari puitskulptuurid on valmistatud tammepuidust. Dendrokronoloogiliseks uurimiseks eemaldati mõned skulptuurid altarikapist.

Teadus ja praktika

Et projekti raames loodud informatsioon ei jääks vaid ühe objekti keskseks ning seda saaks rakendada erinevate pärandiliikide uurimisel, oli projekti jaoks oluliseks osaks kujunenud laiapõhjaline humanitaar- ja reaalteadusi lõimiv haridustöö.
Projektiga oli seotud kõrgkoolide erialaõppuritele ning spetsialistidele suunatud rahvusvaheline õpitubade sari.

  • Õpitubade sarja ning kogu projekti avas polükroomia konseveerimismeetoditega tegelev programm „Question of Conservation“, mida juhendasid dr. Arnulf von Ulmann Saksamaalt ja Nikolai Bregman Venemaalt.
  • Teise õpitoa „Rode Imaging Event“ fookuses oli info-, kommunikatsiooni- ja pildindustehnoloogiate kokkupuutepunktid kultuuripärandiga. Üritus tõi kokku 10 tippspetsialisti Euroopast, kes jagasid teadmisi ja kogemusi nii omavahel kui siinsetele erialaringkondadele.„Rode Investigation Workshop“ tegeles keemia ja füüsika valdkonda kuuluva instrumentaalanalüütilise metoodika ning selle rolliga pärandiuuringutes (nt pigmendi, sideaine, kattekihtide jmt uuringud). Õpituba viidi läbi koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooliga.
  • Töötuba „Wood and Art“ tegeles puidu kui pärandobjektide loomematerjali uurimise võimalustega, näiteks dendrokronoloogia ja selle erinevd rakendused.

Kooliprogrammid: keemiat saab õppida ka kunstimuuseumis

Spetsiaalselt gümnasistidele suunatud muuseumitund „Kunstiuurijad“ toob pärandi juurde tulevased teadlased, kes saavad Nigulistes õppida riiklike õppekavadega seotud orgaanilist ja anorgaanilist keemiat Rode kappaltaril materjaliuuringute abil.

Rode õppematerjal