Altariretaabli peateemaks on Kristuse kannatuslugu. Kannatusaltar on omistatud Brugge meistri Adriaen Isenbrandti (U 1515–1520) töökojale.
Vasakpoolsel välistiival seisavad Neitsi Maarja Kristuslapsega ja apostel Jaakobus Vanem, parempoolsel Püha Adrian ja Püha Antonius Suur. Need figuurid pärinevad hilisemast, 1520. aastatel lisatud maalikihist. Ülemaalingud on omistatud Michel Sittowile (U 1469–1525). Algselt seisid välistiibadel neli frantsisklasest pühakut: Assisi Franciscus, Padova Antonius, Toulouse’i Ludovicus ja Siena Bernardinus. Alumine maalikiht on tänaseni osaliselt silmaga nähtav.
Galerii
Kesktahvlil on ristilöödud Kristus. Risti kõrval seisavad Neitsi Maarja ja apostel Johannes, risti all põlvitab Maarja Magdaleena. Palvepoosides mehefiguurid risti jalamil on maalitud hiljem, 16.sajandi keskpaigas. Vasakul tiival on kujutatud ristikandmise stseeni, kus Kristust aitab Küreene Siimon, tagaplaanil seisavad Rooma sõdurid, Neitsi Maarja ja apostel Johannes. Esiplaanil põlvitav donaatorifiguur maaliti juurde 17.sajandil. Parempoolsel tiival on kujutatud Kristuse taganutmist. Tema surnukeha juures näeb leinavat Neitsi Maarjat ja apostel Johannest. Kristuse kõrval on tema martüüriumiriistad – okaskroon ja ristinaelad, tagaplaanil Kolgata mägi kolme ristiga.
16. sajandi keskel võeti Kannatusaltar kasutusele epitaafina. Kesktahvlile maaliti Tallinna luterliku superintendendi Heinrich Bocki ja retaabli epitaafiks kohandamise tõenäolise tellija, mündimeister Urban Dehn vanema palveasendis portreefiguurid. 17. sajandi alguses telliti epitaafi jaoks Kristuse ülestõusmist kujutava stseeniga pealdis, mis valmis kohaliku puunikerdaja Berent Geistmanni töökojas. 1654. aastal lasi epitaafi renoveerida Suurgildi vanematekogu liige Urban Dehn noorem, kelle portree on maalitud ristikandmisstseenile.
Galerii
Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis.