Tagasi kalendrisse

Asjade võim

Asjade võim

Aeg: 19.10.18–12.05.19  10:00–17:00
Asukoht: Niguliste muuseum

Näituse „Asjade võim“ fookuses on hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos „Surmatants“ või Brugge Püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogust, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel. Näitus pöörab eritähelepanu mahukale esemelisele kultuurile, millega paistavad silma Niguliste muuseumi teosed.

Keskaja inimese jaoks oli asjadel oluline koht nii elus kui ka surmas. Kuigi enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi olid loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada. Niguliste muuseumi kunstiteosed on tellinud linna eliit, seega varjavad need ära linnaelu pahupoole, vaesema ja nõrgema elanikkonna. Küll aga hõlmas surmatants omal ajal kõiki seisusi, rikkamatest vaesemateni ning võimsatest õrnade ja väetiteni.

Matteuse evangeeliumis kõneleb Jeesus: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle! […] Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga. Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma, kui rikkal minna Jumala riiki.“ Selline suhtumine kajastub ka matusekombestikus, kus erinevalt vanadest paganlikest aegadest ei läkitata kadunukest teele hauapanustega, vaid maetakse alasti, mähituna vaid surilinasse. Nii jäi keskaja inimese jaoks kehtima vaesuse- ja lihtsuseideaal ning asjadest loobumist praktiseerisid, mõningate reservatsioonidega, Kristuse teenimisele pühendunud mungad.

Niguliste muuseumi näitusel eksponeeritud teosed näitlikustavad pigem eliidi eluviisi ja valikuid. Seetõttu on näituse tähtobjektideks mitmesugused kullassepateosed, nagu uhked kullatud hõbedast prossid ja kihlapreesid Tallinna Linnamuuseumi kogust – kullasseppade meistritööd. Erilist tähelepanu pööratakse luksuskaupu vahendavatele kaupmeestele, keda näitusel meenutab 13. sajandist pärit kaupmehekirst Eesti Ajaloomuuseumi kogust. Tallinna tähendust õitsva linnana aitab esile tõsta Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluv suuremõõduline taimemotiividega piltvaip ehk verdüür. Lahti on seletatud ka „Surmatantsul“ ja Maarja retaablil kujutatud esemeline ansambel, mille hulgas on kallihinnalised kuldkangad, keraamika, vaibad, verdüürid, mitmesugused kullassepatööd ning otsesed võimtunnused ja -sümbolid. Punase niidina läbib näitust võimuteema, mis kerkib erinevate teoste kontekstis üha uuesti esile.

Kuraator: Kerttu Palginõmm
Konsultant: Merike Kurisoo
Näituse kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste
Näituse meeskond: Toomas Mäelt, Villu Plink, Hendrik Vahter, Valmar Pappel, Tarmo Saaret
Partnerid: Tallinna Linnamuuseum, Eesti Ajaloomuuseum
Täname: Böckler-Mare-Balticum-Stiftung


Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel. Detail. Brugge Püha Lucia legendi meister. Enne 1493. Eesti Kunstimuuseum