Vestlus „Teekond algab koduukselt. Eesti tänased palverännuteed”
Üha enam eestlasti seab end palverännuteele kas kodusel Maarjamaal või kaugematel radadel. Millised on kaasaegsed palverännutraditsioonid ja siinsed rajad? Eestis on täna kolm palverännuteed, millest kaks on juba ühendatud Euroopa kultuuriteede võrgustikuga.
Vestluses Eesti palverännuteedest osalevad Eesti Jaakobitee eestvedaja, Järva-Madise kirikuõpetaja Jane Vain, kultuuriloolist palverännuteed arendava MTÜ juhataja Eero Kotli ning Olaviteed rajav Tallinna Ülikooli kunstiajaloo professor Kersti Markus. Vestlust modereerib Niguliste muuseumi kuraator Merike Kurisoo.
Eesti Jaakobitee on osa Euroopa palverännuteede võrgustikust, mis viib Santiago de Compostelasse. Siinne jaakobitee algab Tallinna toomkirikust ja see viib rändaja pühakojast pühakotta. Palverännud Jeruusalemma inspireerisid Pirita kloostri sõpru eesotsas Lagle Parekiga rajama meie enda kultuuriloolist palverännuteed Piritalt Vana-Vastseliina. Selle rännuteega on tegeletud alates 2012. aastast. Olavitee algab Saaremaalt ning kulgeb piki Lääne- ja Põhja-Eesti rannikut Oleviste kirikuni Tallinnas, et sealt edasi Soome kaudu ühineda Trondheimi Püha Olavi kultuspaika Nidarose katedraali kulgeva teega. Olaviteed arendab sihtasutus Olav Püha Fond alates 2023. aastast.
Galerii
Vestlus on osa Niguliste muuseumi näituse “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (09.03.2024–08.09.2024) publikuprogrammist.
Näitus võtab kokku keskaegsete liivimaalaste palverändudega seotud materiaalse ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.
