Esileht esiletoodud ürituste ja näitustega

Kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uhiuut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Ekskursioonid toimuvad 9.–12. mail Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumides inglise, rootsi, ungari, portugali, hispaania ja taani keeles ning neid viivad läbi kunstimuuseumi kuraatorid. Tuurid tutvustavad Eesti kunsti keskajast tänapäevani ja annavad põneva sissevaate Eesti kultuuriloosse.

Juba viiendat aastat korraldatakse 20. aprillil Suurbritannia Royal College of Organists eestvedamisel rahvusvahelist orelipäeva. Sel aastal ühineb orelipäeva tähistamisega ka Niguliste muuseum, kui päeva jooksul saab kuulata kolme erinevat orelit.

Suurema osa Eesti Kunstimuuseumi kogudesse jõudnud tulmest moodustasid mullu lisandused fotokogusse, millest on saanud põhjalik Eesti kunsti ja kunstielu kajastav pildiarhiiv.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalid on suurel reedel suletud, kuid lihavõttenädala laupäeval ja pühapäeval oodatakse taas kunstihuvilisi kõiki filiaale ja näitusi külastama.

Eelmisel aastal rekonstrueerimistööde järel taas külastajatele avatud Niguliste muuseumisse soetati Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Seltsi abiga uued teisaldatavad toolid, et avardada Niguliste näituse- ja kontserditegevuse võimalusi.

Nigulistest on kujunenud märtsipommitamise sümbol ja ainulaadne mälupaik, mis kätkeb sõjatules purustatud pühakoja kurba hävingut ja erakordset taastamislugu.

Niguliste muuseumi tornigaleriis on alates 9. märtsist avatud näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“, mis tutvustab Liivimaa keskaegset palverännuainest.

26. veebruarist 3. märtsini kestval koolivaheajal kutsume nii suuri kui ka väikseid kunstisõpru uudistama uhiuut näitust, osalema pereprogrammides ning iseseisvalt avastama Eesti Kunstimuusemi filiaale.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit valis Eesti Kunstimuuseumi filiaali Niguliste muuseumi 2023. aasta parimaks turismiobjektiks.

2024. aasta kultuuri elutööpreemia pälvivad Eesti Kunstimuuseumi peadirektor, kunstiteadlane Sirje Helme, helilooja Olav Ehala ja kirjanik Arvo Valton (Vallikivi).

Kui senini on keskaegset kunsti Eestis käsitletud ja uuritud kui mujal loodut pärandit, siis käesolev projekt vaatleb esmakordselt Tallinna tähendust Läänemereruumi kunstiväljal ja selle mõju naabermaadele.